Tagasi
Interaktiivne õppetund

Vereringeelundkond ja südame ehitus

Vereringeelundkond

Sissejuhatus

Sinu süda töötab just praegu

See on elektrokardiogramm ehk EKG: pilt sellest, kuidas süda töötab. Iga terav piik tähendab üht südamelööki. Sinu enda süda lööb just praegu, sel hetkel, kui sa seda loed: umbes 70 korda minutis.

Proovi ise!

Leia oma pulss randmelt või kaelalt. Koputa allolevat nuppu iga südamelöögi rütmis.

Koputusi: 0 / 10

Kehalise pingutuse korral võib süda lüüa kuni 150 korda minutis. Puhkeolekus lööb täiskasvanu süda umbes 60–80 korda minutis.

Terve või haige süda?

Kumb süda töötab korrapäraselt? Klõpsa õigele monitorile.

Aga kuidas süda üldse töötab ja kuidas veri kehas ringleb? Vaatame lähemalt.

Vereringe ühendab kõiki kehaosi. Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Süda on pumbaks, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu, südamelihase talitlus ei allu inimese tahtele, vaid see töötab automaatselt.

Vereringe peamised ülesanded:

  • Kindlustab pideva ainevahetuse.
  • Kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku.
  • Osaleb jääkainete eemaldamises.
  • Transpordib hormoone ja kaitseb organismi (antikehade laialikandmine).
  • Aitab ühtlustada keha temperatuuri.

💡 Jäta meelde: südame ja vereringe kuldreeglid

  • Südame parem pool tegeleb hapnikuvaese verega (pumpab selle kopsudesse), vasak pool aga hapnikurikka verega (pumpab kehasse).
  • Vasaku vatsakese lihassein on oluliselt paksem, sest see peab pumpama vere suure rõhuga üle kogu keha.
  • Erand 1: Arterid viivad tavaliselt hapnikurikast verd, aga kopsuarter viib kopsudesse hapnikuvaest verd.
  • Erand 2: Veenid toovad tavaliselt südamesse hapnikuvaest verd, aga kopsuveen toob kopsudest hapnikurikast verd.

Fakt: Veri voolab veresoontes erineva kiirusega. Aordis on see kõige suurem (puhkeolekus u 20 cm/s) ja kapillaarides kõige aeglasem (0,03 cm/s).

Inimese vereringeelundkonna skeem

Südame ehitus

Süda on lihaseline pump, mis paneb vere kehas ringlema. Klõpsa joonisel numbreid ja avasta südame ehitus.

Inimese südame anatoomiline joonis
Hapnikurikas veriHapnikuvaene veriKlapp

Vajuta teekonnal, et näha nooled südame joonisel

Interaktiivne skeem

Kuidas meie veri ringleb

Väike vereringe: süda pumpab hapnikuvaese vere kopsudesse, kus toimub gaasivahetus.

Süsihappegaas

(hapnikuvaene veri)

← Veri kehast

CO₂ välja →

Kopsud ja bronhipuu
Süda kopsude vahel
Süda

Hapnik

(hapnikurikas veri)

Veri kehasse →

O₂ sisse ←

Vereringe skeem: süda, kopsud ja veresooned

Veregrupid ja nende sobivus

Inimese veri jaguneb veregruppidesse kahe peamise süsteemi alusel: ABO-süsteem ja Rh-süsteem (Reesusfaktor).

  • ABO-süsteem eristab nelja peamist veregruppi (A, B, AB ja O) vastavalt sellele, millised valgud (antigeenid) on punaste vereliblede pinnal.
  • Reesusfaktor (Rh) näitab täiendava valgu olemasolu (Rh-positiivne, +) või puudumist (Rh-negatiivne, −).

Kokku annab see 8 peamist veregruppi. Õige veregrupi valimine vereülekandel on elutähtis.

Saaja ↓
Doonor →
O-
O+
A-
A+
B-
B+
AB-
AB+
O-
O+
A-
A+
B-
B+
AB-
AB+
Liigu hiirega üle lahtri: näidatakse, milline doonor (ülevalt) sobib patsiendile (vasakult).

Kontrolltest: päästa patsiendi elu!

Kujuta ette, et oled kiirabiarst. Vali esmalt patsient ja seejärel märgi kõik doonorid, kelle verd tohid talle ohutult üle kanda.

Patsient:

Vere koostis

Vere koostis ja rakud

Inimese veri koosneb vedelast vereplasmast ja selles ringlevatest vererakkudest. Klõpsa kaartidel, et uurida nende ülesandeid.

Vereanalüüsi simulaator

Kuidas lugeda vereanalüüsi?

Liiguta liugureid (slidereid), et näha, mis juhtub Sinu kehaga, kui vere näitajad on paigast ära. Roheline ala tähistab normaalset vahemikku.

Miks arstid vereanalüüsi teevad?

Kui oled haige või käid perearsti juures tervisekontrollis, võetakse sult sageli verd, et teha hemogramm. Arst vaatab neid samu lühendeid, mida äsja õppisid:WBC = valgeverelibled (leukotsüüdid): näitavad põletikku,RBC = punaverelibled (erürotsüüdid): kannavad hapnikku,Hb = hemoglobiin: punane värvaine, mis tõmbab hapnikku endasse. Nende numbrite põhjal saab ta kohe aru, kas su kehas on varjatud põletik, kas rakud saavad piisavalt hapnikku või kas veri hüübib õigesti.

Päris vereanalüüsi vastus patsiendiportaalist

Pilt: päris vereanalüüsi vastus patsiendiportaalis.

Proovi nüüd ise! Liiguta liugureid ja vaata, mida arst sulle ütleks, kui su näitajad oleksid paigast ära.

Hb (Hemoglobiin)

Norm: 121–150 g/L

135g/LKorras
70200 g/L

Hemoglobiini tase on ideaalne!

RBC (Punalibled ehk erütrotsüüdid)

Norm: 4.1–5.2 E12/L

4.6E12/LKorras
27 E12/L

Punaliblede arv on normis.

WBC (Valgelibled ehk leukotsüüdid)

Norm: 4.1–9.7 E9/L

6.5E9/LKorras
125 E9/L

Immuunsüsteem töötab normaalselt.

Plt (Vereliistakud ehk trombotsüüdid)

Norm: 157–372 E9/L

260E9/LKorras
50600 E9/L

Vere hüübimine on korras.

Veresooned

Veresoonte tüübid ja ehitus

Veresooned moodustavad kehas suletud torustiku. Nende ehitus sõltub nende ülesandest vereringes.

Interaktiivne test: tunne veresooni!

Loe väidet ja vali, millise veresoone kohta see käib.

Küsimus: 1/60%

Selle veresoone seinad on kõige paksemad ja elastsemad.

Südame enda verevarustus

Kuidas süda ennast toidab?

Kuigi süda on pidevalt verd täis, ei saa paks südamelihas hapnikku otse oma kambritest. Südamelihast toidavad spetsiaalsed veresooned, pärgarterid ehk koronaarveresooned, mis saavad alguse kohe aordi algusosast ja ümbritsevad südant nagu pärg.

Terve verevarustus

Terved pärgarterid on laiad ja elastsed. Füüsilise koormuse ajal (näiteks joostes) need laienevad, et tuua kiiremini töötavale südamelihasele rohkem hapnikku ja energiat.

Müokardiinfarkt ehk südamerabandus

Kui pärgarteri seinale koguneb rasvainetest koosnev naast (ateroskleroos) või tekib tromb, veresoon aheneb või ummistub täielikult. Südamelihase osa, mis jääb ilma hapnikuta, võib kahjustuda või surra. Seda eluohtlikku seisundit nimetatakse infarktiks.

Südame tervis

Südame ja veresoonkonna tervis

Meie eluviis mõjutab otseselt vereringesüsteemi tervist. Õpi tundma riske ja tervislikke valikuid.

Vererõhk

Normaalne vererõhk: ~120/80 mmHg

  • 120 (süstoolne ehk ülemine rõhk): Surve veresoontele, kui süda tõmbub kokku ja pumpab verd välja.
  • 80 (diastoolne ehk alumine rõhk): Surve veresoontele, kui süda on lõtvunud ja täitub verega.

Pulss

Normaalne pulss (rahuolekus): 60-80 lööki minutis

Treenitud süda

Töötab säästlikumalt ja teeb rahuolekus vähem lööke.

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem, uurimislabor

Lümfisüsteem kulgeb paralleelselt veresoontega ja on tihedalt seotud immuunsusega. Klõpsa moodulitel ja avasta, kuidas see töötab.

Mida lümf veab?

Klõpsa kaardil, et selgitus avaneks

Interaktiivne ülesanne: leia lümfisõlmed

Lümfisõlmed koonduvad kehas kindlatesse piirkondadesse. Klõpsa paremal oleval figuuril kolmele peamisele piirkonnale, kus asuvad suurimad lümfisõlmede kogumid!

Leitud: 0/3
  • Kaelalümfisõlmed
  • Kaenlaalused lümfisõlmed
  • Kubemelümfisõlmed
Inimese lümfisüsteem
Kordamine

Kiirkordamine: Testi oma teadmisi!

Klõpsa kaartidel, et näha õigeid vastuseid. Need faktid on suurepärased bioloogia kontrolltööks kordamisel!