Vereringeelundkond
See on elektrokardiogramm ehk EKG: pilt sellest, kuidas süda töötab. Iga terav piik tähendab üht südamelööki. Sinu enda süda lööb just praegu, sel hetkel, kui sa seda loed: umbes 70 korda minutis.
Leia oma pulss randmelt või kaelalt. Koputa allolevat nuppu iga südamelöögi rütmis.
Kehalise pingutuse korral võib süda lüüa kuni 150 korda minutis. Puhkeolekus lööb täiskasvanu süda umbes 60–80 korda minutis.
Kumb süda töötab korrapäraselt? Klõpsa õigele monitorile.
Aga kuidas süda üldse töötab ja kuidas veri kehas ringleb? Vaatame lähemalt.
Vereringe ühendab kõiki kehaosi. Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Süda on pumbaks, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu, südamelihase talitlus ei allu inimese tahtele, vaid see töötab automaatselt.
Fakt: Veri voolab veresoontes erineva kiirusega. Aordis on see kõige suurem (puhkeolekus u 20 cm/s) ja kapillaarides kõige aeglasem (0,03 cm/s).

Süda on lihaseline pump, mis paneb vere kehas ringlema. Klõpsa joonisel numbreid ja avasta südame ehitus.

Vajuta teekonnal, et näha nooled südame joonisel
Väike vereringe: süda pumpab hapnikuvaese vere kopsudesse, kus toimub gaasivahetus.
(hapnikuvaene veri)
← Veri kehast
CO₂ välja →


(hapnikurikas veri)
Veri kehasse →
O₂ sisse ←

Inimese veri jaguneb veregruppidesse kahe peamise süsteemi alusel: ABO-süsteem ja Rh-süsteem (Reesusfaktor).
Kokku annab see 8 peamist veregruppi. Õige veregrupi valimine vereülekandel on elutähtis.
Kujuta ette, et oled kiirabiarst. Vali esmalt patsient ja seejärel märgi kõik doonorid, kelle verd tohid talle ohutult üle kanda.
Patsient:
Inimese veri koosneb vedelast vereplasmast ja selles ringlevatest vererakkudest. Klõpsa kaartidel, et uurida nende ülesandeid.
Liiguta liugureid (slidereid), et näha, mis juhtub Sinu kehaga, kui vere näitajad on paigast ära. Roheline ala tähistab normaalset vahemikku.
Kui oled haige või käid perearsti juures tervisekontrollis, võetakse sult sageli verd, et teha hemogramm. Arst vaatab neid samu lühendeid, mida äsja õppisid:WBC = valgeverelibled (leukotsüüdid): näitavad põletikku,RBC = punaverelibled (erürotsüüdid): kannavad hapnikku,Hb = hemoglobiin: punane värvaine, mis tõmbab hapnikku endasse. Nende numbrite põhjal saab ta kohe aru, kas su kehas on varjatud põletik, kas rakud saavad piisavalt hapnikku või kas veri hüübib õigesti.

Pilt: päris vereanalüüsi vastus patsiendiportaalis.
Proovi nüüd ise! Liiguta liugureid ja vaata, mida arst sulle ütleks, kui su näitajad oleksid paigast ära.
Norm: 121–150 g/L
Hemoglobiini tase on ideaalne!
Norm: 4.1–5.2 E12/L
Punaliblede arv on normis.
Norm: 4.1–9.7 E9/L
Immuunsüsteem töötab normaalselt.
Norm: 157–372 E9/L
Vere hüübimine on korras.
Veresooned moodustavad kehas suletud torustiku. Nende ehitus sõltub nende ülesandest vereringes.
Loe väidet ja vali, millise veresoone kohta see käib.
Selle veresoone seinad on kõige paksemad ja elastsemad.
Kuigi süda on pidevalt verd täis, ei saa paks südamelihas hapnikku otse oma kambritest. Südamelihast toidavad spetsiaalsed veresooned, pärgarterid ehk koronaarveresooned, mis saavad alguse kohe aordi algusosast ja ümbritsevad südant nagu pärg.
Terved pärgarterid on laiad ja elastsed. Füüsilise koormuse ajal (näiteks joostes) need laienevad, et tuua kiiremini töötavale südamelihasele rohkem hapnikku ja energiat.
Kui pärgarteri seinale koguneb rasvainetest koosnev naast (ateroskleroos) või tekib tromb, veresoon aheneb või ummistub täielikult. Südamelihase osa, mis jääb ilma hapnikuta, võib kahjustuda või surra. Seda eluohtlikku seisundit nimetatakse infarktiks.
Meie eluviis mõjutab otseselt vereringesüsteemi tervist. Õpi tundma riske ja tervislikke valikuid.
Normaalne vererõhk: ~120/80 mmHg
Normaalne pulss (rahuolekus): 60-80 lööki minutis
Töötab säästlikumalt ja teeb rahuolekus vähem lööke.
Lümfisüsteem kulgeb paralleelselt veresoontega ja on tihedalt seotud immuunsusega. Klõpsa moodulitel ja avasta, kuidas see töötab.
Klõpsa kaardil, et selgitus avaneks
Lümfisõlmed koonduvad kehas kindlatesse piirkondadesse. Klõpsa paremal oleval figuuril kolmele peamisele piirkonnale, kus asuvad suurimad lümfisõlmede kogumid!

Klõpsa kaartidel, et näha õigeid vastuseid. Need faktid on suurepärased bioloogia kontrolltööks kordamisel!