Kiirviide · Esmaabi
Esmaabi interaktiivne kursus
Kuus peatükki. Alusta esimesest või vali teema, mida soovid korrata.
Peatükk 1
Ohutuse hindamine ja hädaabi (112)
Sinu ohutus on alati nr 1!
Väljaõppeta inimestest koguni 50% satub õnnetusel paanikasse ja 35% tardub. Ainult 15% suudab tegutseda õigesti. Et kuuluda nende 15% hulka, pead esmalt hindama olukorra ohutust, oskama rahustada kõrvalseisjaid ja teadma, kuidas helistada numbrile 112.
Minimäng 1
Leia oht!
Sina oled esimene päästja sündmuskohal. Enne kannatanu aitamist on sinu tähtsaim ülesanne tagada ohutus! Kliki pildil asjale, millega pead tegelema kõige esimesena.
Minimäng 2
Psühholoogiline esmaabi
Sinu ümber on kolm šokis inimest. Lohista igale inimesele õige esmaabivõte.
Puuteekraanil: vali võte ja puuduta siis inimest.
Paanikas ja hingeldab
Lohista võte siia
Apaatne ja tardunud
Lohista võte siia
Üliaktiivne
Lohista võte siia
Minimäng 3
112 dispetšeri simulaator
Nüüd tuleb kutsuda abi. Vali õiged vastused, et kiirabi saaks kiiresti reageerida!
Häirekeskus 112
Vigased vastused: 0
Peatükk 2
Elustamine ja hingamisteede sulgus
Kriitiline seisund: iga sekund loeb!
Kui kannatanu on teadvuseta, on sinu esimene ülesanne avada hingamisteed ja kontrollida hingamist. Kui hingamine puudub, tuleb koheselt alustada elustamisega. Lämbumise korral tuleb aga tegutseda kiirete seljalöökide ja Heimlichi võttega.
Interaktiivne anatoomia
Hingamisteede avamine
Miks teadvuseta inimene ei hinga?
Kui inimene kaotab teadvuse, lõtvuvad tema lihased. Keel vajub kurku ja blokeerib õhutee (inimene võib lämbuda omaenda keele kätte). Sinu esimene ülesanne on hingamisteed avada!
- 1Eemalda suuõõnest nähtavad võõrkehad.
- 2Aseta üks käsi kannatanu otsmikule ja kalluta pea ettevaatlikult kuklasse.
- 3Aseta teise käe sõrmed lõuaotsa alla ja tõsta alalõuga ettepoole (see tõstab keele kurgust üles).
- 4Kontrolli hingamist 10 sekundi jooksul (vaata, kuula, tunne).
Vajuta nuppu ja vaata, mis juhtub keele ja õhuteega.
Interaktiivne taimer-mäng
Hingamise kontrollimine
Kuidas kontrollida hingamist? (vaata, kuula, tunne)
- •Jälgi 10 sekundi jooksul, kas rinnak või kõhu ülaosa liigub hingamisrütmis.
- •Kuula, kas kostub hingamiskahinat.
- •Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool vastu su kätt, põske.
Vajuta nuppu ja kasuta 10 sekundi jooksul kolme meelt.
Interaktiivne animatsioon
Heimlichi võtte õige tehnika
Sõbral on võõrkeha hingamisteedes. Õige tehnika: aseta üks käsi rusikasse naba ja rinnaku vahele ning haara teise käega rusikast tugevalt kinni. Vaata, mis juhtub, kui teed tugeva, sisse- ja ülespoole suunatud tõuke!
Otsustuspuu
Võõrkeha hingamisteedes: tegevuspuu
Järgi samm-sammult valikuid ja ava õige esmaabiteekond täiskasvanule või üle 1-aastasele lapsele.
"Hinda olukorra tõsidust."
Kas kannatanu suudab ise köhida?
Harjutus 1
Elustamise ABC
Inimene lamab liikumatult maas. Lohista tegevused õigesse ajalisse järjekorda (ülevalt alla)!
Puuteekraanil lohista elemente püstjoones või kasuta klaviatuuri.
- 1Kontrolli hingamist 10 sekundi jooksul (vaata, kuula, tunne)
- 2Kontrolli teadvust (kõneta ja raputa õrnalt)
- 3Kui ei hinga, helista 112 ja alusta südamemassaaži
- 4Ava hingamisteed (kalluta pea kuklasse ja tõsta lõuga)
CPR Simulaator
Mida tähendab 30:2?
Elustamise rütm täiskasvanul on 30 rindkere vajutust ja 2 sissepuhket. Vajutada tuleb rinnaku keskele sirgete kätega. TÄHTIS: Kui sa ei oska või ei saa ohutuse tõttu suust-suhu hingamist teha, jäta puhumine vahele ja tee ainult katkematut südamemassaaži tempoga 100 korda minutis!
Interaktiivne mäng
Elustamise rütm
0 / 30
Harjutus 5
Kuidas vajutada? Vali õige tehnika!
Laste ja imikute rindkere on õrnem. Vali igale vanusegrupile õige massaaživõte.
1. Vali vanusegrupp
2. Vali tehnika
Vali kõigepealt vasakult vanusegrupp, seejärel paremalt sobiv tehnika.
Harjutus 2
Täiskasvanu vs imik
Täiskasvanu ja imiku elustamine erinevad oluliselt. Vali õiged väited!
1. Kuidas avad hingamisteed?
2. Kuidas alustad elustamist, kui kannatanu ei hinga?
Harjutus 3
Võõrkeha hingamisteedes
Sõber tõmbab toidupala kurku. Ta hoiab kõrist kinni, on paanikas ega suuda köhida. Mida teed?
Peatükk 3
Verejooksud, amputatsioon ja šokk
Verekaotus ja šokk: hoia pea külm!
Tugev verejooks võib viia šokini. See on eluohtlik seisund, kus keha lülitab end säästurežiimile: tekib külm higi, kahvatus ja kiire pulss. Sinu ülesanne on verejooks peatada, šokis inimest soojendada ning tegutseda targalt ka keerulistes olukordades, nagu amputatsioon.
Harjutus 1
Tunne ära verejooksu tüüp!
Erinevad verejooksud nõuavad erinevat tähelepanu. Lohista sümptomid õige verejooksu tüübi alla.
Lohista kaart tulpa või puuduta esmalt kaarti ja seejärel õiget tulpa.
Lohista kaardid õigesse tulpa
Harjutus 2
Šoki esmaabi
Sinu sõber on kaotanud verd. Ta on kahvatu, tal on külm higi ja nõrkus. Mida teed šoki vältimiseks ja raviks?
Harjutus 3
Müüdimurdja: verejooksud
Kas need esmaabivõtted on õiged või valed?
1. Sõbral jookseb ninast verd. Käsin tal pea taha kuklasse panna.
2. Haavas on klaasikild või nuga. Tõmban selle kohe välja!
3. Tugeva arteriaalse verejooksu (pulseeriv, helepunane) peatamiseks panen peale žguti.
Harjutus 4
Päästa sõrm!
Juhtus tööõnnetus ja sõrm sai amputeeritud. Kuidas pakid amputeeritud kehaosa, et arstid saaksid selle tagasi õmmelda? Lohista tegevused õigesse järjekorda!
Puuteekraanil lohista elemente püstjoones või kasuta klaviatuuri.
- 1Aseta kilekott jäätükkide vahele (mitte kunagi otse jäässe!).
- 2Paki amputeeritud kehaosa marlisse või puhtasse rätikusse.
- 3Aseta marlisse mässitud kehaosa veekindlasse kilekotti.
Interaktiivne moodul
Interaktiivne patsiendi asendamine: kahvatu või punane?
Loe olukorda ja aseta kannatanu õigesse asendisse.
Olukord 1/3
Sõber lõikas endale sügavalt sisse. Ta on KAHVATU ja külma higiga (šokk). Kuidas sa ta paigutad?
Peatükk 4
Traumad, luumurrud ja haavad
Luumurrud ja traumad: ära tee olukorda hullemaks!
Autoavariide, kõrgusest kukkumise või vettehüppe korral kahtlusta alati kaela- ja seljatraumat: kannatanut ei tohi liigutada! Eestis kehtib luumurdude puhul reegel: jäta lahastamine kiirabile, sest oskamatu sidumine on ohtlik. Sinu töö on tagada rahu, hoida kannatanu soojas ja peatada verejooks.
Kuidas õigesti verejooksu peatada
- •Avalda haavale ja veresoonele tugevat survet! Kasuta rõhksidet: aseta haavale tugev rull (steriilne või käepärane materjal) ja seo see kõvasti kinni.
- •Tõsta vigastatud jäse kõrgemale.
- •Aseta vigastusele külma.
- •Ära desinfitseeri!
- •ELUOHTLIK: ära kunagi eemalda haavast võõrkeha!
- •TÄHELEPANU: ära kasuta žgutti tavalise verejooksu peatamiseks. Žgutt on äärmuslik abivahend, mida tohib kasutada vaid eluohtliku verejooksu korral (nt amputatsioon), kui otsene surve ja rõhkside ei aita.
Interaktiivne harjutus
Verejooksu peatamise survepunktid
Vasakul on vigastuste nimekiri. Klõpsa kehal väikesel rohelisel ringil, kuhu peaks selle vigastuse korral arterit suruma. Õige punkt muutub punaseks.
Vigastused
Leitud 0/9
Harjutus 1
Luumurru lõks
Sõber kukkus puu otsast, tema jalg on ebaloomuliku nurga all ja tursub kiiresti. Mida teed?
Harjutus 2
Kaelatrauma ohud
Tüdruk hüppas pea ees madalasse vette. Ta on teadvuseta. Pead avama tema hingamisteed. Kuidas seda teed?
Harjutus 3
Haavakliinik
Vali, kas väide haavade puhastamise kohta on TÕENE või VÄÄR.
1. Valan haava sisse viina või piiritust, et mikroobe hävitada.
2. Sügavaid, üle 3 cm pikkuseid haavu ma ise puhastama ei hakka.
Harjutus 4
Sündmuskohal: lahtine või kinnine luumurd?
Õnnetus sündmuskohal! Mida teed?
Oled tunnistajaks õnnetusele. Sinu kiire tegutsemine on ülioluline! Loe olukorra kirjeldust, otsusta, mis tüüpi luumurruga on tegemist, ja saad õiged esmaabijuhised.
Stsenaarium 1
Jalgrattaõnnetus pargis
Sõber kukkus pargis jalgrattaga. Ta hoiab oma käest kinni ja nutab. Käsi on ebaloomuliku nurga all ja läheb ruttu paiste. Nahk on terve ja verd ei tule.
Peatükk 5
Keskkonnakahjustused (põletused, vesi, elekter)
Loodusjõud ja äärmuslikud temperatuurid
Põletuste, alajahtumise, uppumise ja elektritraumade korral pead tegutsema kiiresti, kuid targalt. Tihti on suurimaks ohuks hoopis päästja iseenda ohutuse unustamine (näiteks kõrgepingeliini läheduses) või rahvameditsiini müütide pimesi uskumine.
Harjutus 1
Nähtamatu oht
Maha on kukkunud kõrgepingejuhe ja inimene lamab selle kõrval. Kuidas lähened?
Harjutus 2
Külm või kuum?
Kas need esmaabivõtted temperatuurikahjustuste korral on õiged?
1. Sõber kukkus jääauku ja on alajahtunud. Hõõrun tema keha tugevalt, et talle sooja teha.
2. Kuumarabanduse saanud inimesel EI TOHI jalgu üles tõsta.
Harjutus 3
Müüdimurdja: põletus ja vesi
Kumb nendest lausetest on TÕENE?
Peatükk 6
Äkkhaigestumised ja mürgistused
Nähtamatud ohud keha sees
Infarkt, insult, tugev allergia (anafülaktiline šokk) või mürgistus tabavad ootamatult. Siin on sinu relvadeks sümptomite kiire märkamine (näiteks vajunud suunurk insuldi puhul) ja teadmine, millal pakkuda suhkruvett, millal aga helistada Mürgistusteabekeskusesse (16662).
Harjutus 1
Sümptomite detektiiv
Vanaisa kõne muutus äkki segaseks, ta ei suuda ühte kätt tõsta ja tema üks suunurk on vajunud. Mis tal viga on ja kuidas tegutsed?
Harjutus 2
Mürgistus: mida teha?
Laps neelas kogemata ohtlikku kodukeemiat. Kuidas käitud?
Harjutus 3
Esmaabi kiirotsused
Kas need esmaabivõtted on TÕESED või VÄÄRAD?
1. Inimesel on krambihoog (epilepsia). Püüan talle kiiresti midagi hammaste vahele panna, et ta keelde ei hammustaks.
2. Diabeetikul on külm higi, nõrkus ja ta on segaduses (veresuhkur on liiga madal). Annan talle juua leiget suhkruvett.
Harjutus 4
Sümptomite detektiiv: palavikukrambid
2-aastasel lapsel tõusis järsult kõrge palavik. Ühtäkki kaotab ta teadvuse, ta keha tõmbleb ja on pinges. Mida teed?